Sunday, September 28, 2008
Viljandis
28.september käisime Trepikojaga Viljandi Baptistikoguduses hommikusel teenistusel muusikat tegemas. Sama öö enne seda tulin ma Soomest olin seal natuke aega olnud ja päris raske oli end koguda. Ütleme nii, et see väike eemalolek Soomes ei mõjunud just päris vaimuliku powerina, aga teisest küljest oli see hea ja vajalik proovilepanek. See sama nädal poleks olnud võimatu ka see, et ma oleksin sattunud samasse kooli kus oli tulistamine.Päris suur tõenäosus oli, aga Jumal hoidis mind sellest, see oli tõeline ime. Nii olin ma paljugi selle sündmuse mõju all ja mõtted muudkui pöörlesid selle ümber, mis oleks olnud ja kuidas oleks olnud. Aga siis ma mõistsin hetkega, kuidas Jumal nii väga armastab mind ja kuidas Ta andis mulle aega, et täita veel neid eesmärke minuga, mis Ta on minu loomisega seadnud. Hetkega oli mul Vaim nii ärkvel ja täielik rahu, et ma pean sellest olukorrast jagama teenistusel. Seda ma ka tegin. Kui ma sellest tunnistasin, siis ma kogesin nii elavalt, kuidas Jumala Püha Vaim täitis mind ja täitis kogu seda ruumi, kus teenistus toimus. Tänu Jumalale, et mina olin nõder ja Tema sai teha tööd ning kasutada seda olukorda, et äratada nii mind kui Sind ärkvele, sest ükski minutki, mil me elame, pole meie käes, vaid meie Taevase Isa käes! Iga hetk on üks suur arm meile! Nii sinule kui minule. Kogu au kuulub Jeesus Kristusele! Aamen!
Saturday, September 20, 2008
Tammsaare pargis Septembris 2008
20. Septembril käisime Trepikojaga Tammsaare pargis esinemas. Tegime seal kolm täispikka kontserti ja peale selle tegid oleviste noored draamat, Veljo Kaptein jutlustas ning paljud noored jagasid Alfat tutvustavaid flaiereid. Nädal enne seda, oli täis täiesti ootamatuid ja jõhkraid tagasilööke ja Saatan tõesti ei maganud. Mina ja teisedki ei osanud enam midagi oodata. Tundus, et enda elu lihtsalt jookseb täiesti kokku. Kõigutati kõike, mida vähegi sai. Sama päeva hommikul oli meil kõikidel olek üsna nõder ja sisemuses oli täielik lootusetus. Kodust väljumiseni oli kuskil paarkümmend head minutit ja siis avas Helen Piibli ja sealt saime me salmi, mis ütles meile kõik ja mis täitis meid täieliku kindluse ja lootusega. Meie sees oli teadmine, et need kontserdid toimuvad ja veel väga võimsalt. Jumal on meiega! Nii läksime me välja ja tohutu rõõm oli südames. Esimese kontserti algul juba oli näha, kuidas inimesed seisatusid ja jäid vaatama. Nii nägime seda terve päev. Paljud jäid seisma ja nende silmad muutusid vesiseks. Paljud kadusid posti taha, mõned põõsa taha. Jumal puudutas inimeste südameid! Nägime lava ees, kuidas üks noor mees seisis. Tundus, et see ühiskond ei andnud talle palju lootust, kuid ühe murdosa sekundiga, oli see mees murdunud ja põlvili maas ning alandunud Jumala ette. See oli nii võimas. Ma pole oma elus eales, midagi nii võimsat näinud. Kui Jumal tegutseb, siis sünnivad imed. Inimeste südamed saavad muudetud! Ükski arst ega psühholoog ei suuda muuta inimese südant ja täita seda tühjust. Ükski ilus laul ei saa seda teha. Seda saab teha ainult Jumal!
Subscribe to:
Posts (Atom)