Uus etapp

Hmm...olen praegu elus jõudnud etappi, kus ma kogen, et ma pean kõik enda kätest lahti laskma. Mitte enam teoreetiliselt vaid reaalselt. Ma olin mõnda aega juba ühe teatud küsimusega Jumala ees ja mul oli rahu, kuid samas ma teadsin, et see peab saama siiski oma selguse ja ma pean selle veel enam oma käest lahti laskma. Inimlikult, ma ei tahaks seda käest lasta, sest loogiliselt mõeldes, tunduks siis, et tõmbaksin ise oma plaanile vee peale. Kuidas ma siis edasi lähen, kui olen justkui ise asja ära andnud. Ma olin sellega Jumala ees ja ikka küsisin Temalt, kuidas toimida ja mida teha, et mul on rahu, aga samas ma ei taha asja ise hakata sättima ja juhtima, sest ma lihtsalt ei oska. Ühel hommikul aga, kui ma olin Jumala ees selle sama küsimusega, sain ma aru, et nüüd toimus midagi, nüüd tuleb see osa, kus ma reaalselt saangi lasta asja oma käest ära. Niisiis alustasin ma oma päeva täielikus rahus, mu sees oli rõõm. Jumal andis ka väga julgustava sõna mulle, et isegi kui ma astun liiga suure sammu korraga, aga oma südames olen soovinud tõesti teha asja Temale meelepärasel viisil, siis ma ei kuku mitte kunagi maha, vaid Tema kätele ja Tema aitab mu kohe jälle püsti. See on sama võrdluspilt, kui laps õpib kõndima, siis algul on ema ja isa selja taga ja kui tasakaal kaob ära, siis on teada, et laps ei kuku maha vaid vanemad püüavad Ta kinni. Samamoodi on ka meiega, kui elame koos Jeesusega. Läksin siis selles teadmises uksest välja ja vähem kui kahe tunni pärast, oli see asi saanud reaalse selguse. Kus ma seisingi selle olukorraga silmitsi ja sain aru, et nüüd lasen ma selle oma käest ära. Mul oli rahu ja see on ka praegu, lihtsalt ma igatsen, et iga samm, mida ma selle otsuse poole astun, et see oleks Tema tahtes ja et Tema ise näitaks, kas see on tõesti Tema tahe ja sel juhul ka ise juhiks seda edasi. Ning kui see pole Tema tahe, siis kuulub tänu ja ülistus talle edasi!!! Küll Ta näitab, mis saab. Kõige olulisem on praegu lihtsalt see, et minu elus ja mu südames kuuluks esimene koht tõesti ainult Jeesusele ja ainult Jeesusele!!! Peale seda otsust, sain ma aru, et mu sammud tõesti pole minu käes, vaid veelgi enam Tema käes ja ma ei pea muretsema, sest kõik, mis Tema on ette näinud see tuleb ja see tuleb õigel ajal ning õigel viisil. Jumal ei jää kunagi hiljaks, Tema hoolib eelkõige meie südamest ja tahab läbi katsuda, mida me ise oleme valmis andma. Kui Jumal on esikohal, siis tuleb ka kõik muu. Ma lihtsalt kogen, kuidas Jumal on saanud veel rohkem mu sees elavaks ja veel veel reaalsemaks. Ma olen täiesti sõnatu Tema ees, sest kõik mis on mu sees, mis on mu ümber, see ongi Tema kätes! Mitte kellegi teise kätes. Ainult Jeesuse!!! Ma ei kujutaks ette elu ilma Temata, see oleks täiesti tühi. Mitte miski ei saa olla reaalne ja tõeline, kui seal pole Jeesust. Mitte ükski suhe, ei saa olla tõeline armastuse suhe, kui selle keskmeks ja peaks ei ole Jeesus, kui selle suhte südameks ei ole Jeesus. Mitte ükski elu ei saa olla tõeliselt elav, kui seal pole Jeesust. Meil võib kõik olla: pere,maja,auto,lapsed,raha, võime reisida kuhu iganes, aga see kõik on tühi ilma Jeesuseta! Ma ei taha oma elul lasta raisku minna, nii, et ma ei ela seda tõelislet. Nii, et ma ei ela seda koos Jeesusega. See ei ole võimalik. See oleks kõige jubedam asi, mis olla saaks. Mis saaks olla jubedam, kui panna kõik ressursid lähima seitsmekümne eluaasta jaoks välja, aga mitte midagi panustada igavikuks. Jumal ei ole orjapidaja. Ta ei ole religioon. Ta on armastus ja vabadus ning ainus tõeline!!! Ainult Talle kuulub mu elu!