Eile õhtul, kui ma kodus istusin ja muusikat kuulasin, jäin ma mõtlema seda, kui vähe tänulik ma oskan olla Jumalale. Siis kui kõik on tegelikult väga hästi, käib ikka sees küsimus, et midagi on ikka puudu. Asjad võiks veel paremad ju olla. Nii hea oleks ju elada, kui poleks peas ühtegi kahtlust ega lahendamata küsimust. Loomulikult on see mõnes mõttes hea, et mitte leppida hetke olukorraga ja mugavusega, aga see pole paraku päris see rahutus. Ma sain aru, et see on minu tänamatus. Kui kergesti ma võin ära unustada selle, kui mul on reaalselt olemas sõbrad, kellele iga päev helistada ja kellega kokku saada, kui mul on vanemad, kui mul on tervis korras, kui mul on süüa, kui mul on soe, kui mul on töö ja kooliga kõik korras ja mis KÕIGE olulisem, kui ma tean, kuhu ma lähen siis, kui ma siin maa peal olen üks kord "kohvrid pakkinud" ja lahkunud sellest maailmast. Lõppkokkuvõttes on kõige olulisem varandus Puhas Süda ja muu ei olegi selle kõrval oluline.Tihti on aga nii, et kui mingi asi kaob meie elust ära või hakkab kaduma, mis enne oli nii iseenesest mõistetav, siis me hakkame võitlema ja siis me mõistame, kui tänulikud oleks me pidanud olema, siis kui see oli meil olemas. Jumal tahab kindlasti, et meil ei oleks puudust ja õnnetusi, aga kui me teisiti ei pane tähele seda, mis meile tegelikult antud on, ei jää Tal muud üle, kui see ära võtta või näidata, et see ei ole iseenest mõistetav. Kõik, mis mul siin on- see on Jumala arm. Mitte midagi, ei tohi võtta iseenesest. See on Jumala kingitus. Isegi see, et mu süda tuksub ei ole ju minu võimuses. See on Jumala kingitus ja plaan. Kõik, mis meile on anutd, see on mingi mõttega. See on antud selleks, et sünniks Jumala plaan. Kui ma iga õhtu magama minnes ja hommikul ärgates oskaks olla tõeliselt tänulik selle üle, et mul on sõbrad kõrval, et mul on vanemad, et mul on süüa, et mul on soe, et mul on kool või töö olemas ja see, et ma tean, kust tuleb mulle päriselt jõud ja Kelle käes on tegelikult mu algav päev, siis ma käiksin ju ringi ainult rõõmujoovastuses. Ma leidsin just sahtlist paberi, kuhu ma olin kirjutanud eelmise aasta algul oma soovid ja palved, mida ma võiksin ette võtta või kuidas näiteks kooli lõpetada. Siis aasta hiljem lugesin ma neid palveid ja soove, mis see hetk tundusid isegi suhteliselt utoopilised ja need kõik olidki läinud nii, nagu ma olin palunud ja julgenud mõelda. Ma vaatasin ja mõtlesin, et Jeesus, see on Sinu töö ja see on Sinu kingitus, mille üle ma võiksin olla tänulik IGA päev! Jeesus on niii hea ja Talle peab kuuluma tänulaul ja ainult Talle! Tema on meie tugevus! Miski pole niisama antud meile, see on osa, mida Jumal on igaühele erinevalt usaldanud ja see on õnnistus, mida Ta on igaühe jaoks ette näinud. Nüüd,kui Ta on Sulle teinud kingituse- andnud elu, koos kõige sinna kuuluvaga, on see kingipakk sinu käes ja küsimus on selles, kas sa tunned sellest mõnda aega rõõmu ja siis paned ta nurka, vaadataes lihtsalt kui ilus see on ja mõne aja pärast hakkad sellega harjuma ja see enam ei paku sellist rõõmu. Või sa avad selle kingi, tänad ja hakkad seda kingitust õigesti kasutama oma elus ja see ei ole sulle lihtsalt nurka jääv ja tolmu koguv kingitus. Kuidas sa tahad toimida? Ma palun Jumalat iga päev, et võiksin olla avatud silmade ja südamega, et näha, kui tänulik ma võin olla ning et mul oleks tarkust, kasutada Jumala kingitus õigesti ja täita Tema plaani. Jumal ütleb Sulle oma sõnas: "Ara karda, sest Mina olen sinuga, ära vaata ümber, sest Mina olen su Jumal, Ma teen su tugevaks, Ma aitan sind, Ma toetan sind oma õiguse parema käega." Nõnda ütleb Jumal Issand, kes on loonud taeva ja on selle võlvinud, kes on laotanud maa ja sellest võrsuva, kes on andnud hingeõhu sellele rahvale ja vaimu neile, kes seal peal käivad: " Mina Issand olen õigusega sind kutsunud ja kinnitan su kätt, ma kaitsen sind ja panen sinu rahvale lepinguks, paganaile valguseks, avama pimedate silmi, vabastama vange vangistusest, pimeduses istujaid vangikojst.Mina olen Issand see on mu nimi, ja mina ei anna oma au teistele ega oma kiidetavust nikerdatud kujudele. Vaata eelmised sündmused on aset leidnud ja ma kuulutan uusi, enne kui need toimuma hakkavad, teen ma need teile teatavaks!" (Jesaja 42:5-9).
