Minu jõulusoov Sulle...

Jõulupühad on alati üks tore aeg, kus olla koos perega. Süüa head sööki ja juua head jooki. Osta kallitele kinke ja laulda ilusaid jõululaule. Ometi on nii, et kui jääda ainult nende asjade juurde, võib üsna kiiresti olla meie sees tühjus. Pidevalt otsitakse seda head õiget jõulutunnet. Ma olen tõeliselt õnnelik, et võin olla peres, kus kõik liikmed on Jumala omad. Ma olen tõeliselt õnnelik, et vanemad on mind kasvatanud nende väärtushinnangutega, millest räägib Piibel. Tihti võib see aga ka olla ohtlik, kui kõik on olnud terve elu kirikuga seotud. Selle keskel on vaja üle vaadata see, ega me ei mugandu, ega süveneks nendesse programmidesse, mida jõuludel kirikus teha. Tänavused jõulud aga olid nii õnnistatud ja ka jõuluõhtul oli meil hea osadus koos olles. Osadus oli nii hea, et kingid ununesid juba peaaegu ära. Lõpuks said need ikka avatud ja kõigil oli rõõm suur. Kõige olulisem on aga see, et ei ununeks see kõige olulisem kingitus, mille tegi meile Jumal. Saates maailma oma ainsa poja Jeesus Kristuse, et meil võiks olla igavene elu. Minu soov on Sulle see, et Jeesus võiks iga päev sinus aina rohkem elavaks saada. Ja kui Ta veel pole leidnud kohta sinu südames, siis ma tõesti soovin, et Ta saaks sinu südame kätte! Sest ükskõik kui ilusaid laule me ei laulaks või kui kalleid kinke me ei ostaks, see ei täida meie südant millegi muu kui tühja tundega. Võib-olla on see rõõm paariks päevaks või heal juhul kuuks ajaks, aga siis on jälle kadunud. See kingitus võib elada aga meis iga päev ja kogu igaviku! Ühesõnaga, me ei jää sellest enam kunagi ilma!

Mida ma pean Jumala teenimiseks?

Eelkõige teenimine ei ole minu jaoks see, et ma teen koguduses ülistust ja muusikat. See on loomulik osa selle juures. Jumal ei ole mind kutsunud lihtsalt üheks toredaks muusikuks. Määrav on hoopis see, kes ma olen väljaspool kirikut, kes ma olen kodus oma pere keskel, kes ma olen siis kui ma olen tööl või koolis.Jumala teenimine on pidev protsess iga päev. Ma arvan, et meil igal ühel tasuks läbikatsumiseks esitada endale mõned küsimused.Kuidas ma elan välja Kristust? Kas mu eluviisid on Jumala Sõnaga kooskõlas?Millele ma iga päev põlen ja mis on minu suurimaks eeskujuks reaalselt? Kas igapäevaselt on mu eeskujuks mõni inimene maailmast ja mulle meeldivad maailmalikud eluviisid ja rõõmud? Aga Jumal on oma sõnas öelnud: „Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas!Kui keegi armastab maailma, siis ei ole Temas Isa armastust! Sest kõik, mis on maailmas- lihahimu, silmahimu ja elu kõrkus, ei ole Isast vaid maailmast.ja maailm kaob ja tema himu, aga kes teeb Jumala tahtmist püsib igavesti.“Esiteks, oma igapäevases elus ma näen iga päevaga aina enam, et mu elu peab saama rohkem seadusega kooskõlla. Mu elu iga valdkond peab austama Jumalat! Jumala Püha Vaim on mulle näidanud, et ma olen pidanud paljudes suhtumistes meelt parandama. Et ma ei oleks lihtsalt seadusekuulja vaid ka seadusetäitja.Rm. 2 peatükis öeldakse, et Jumala juures pole erapoolikust, Kes teevad pattu seaduseta, need ka hukkuvad seaduseta, kes teevad pattu Seaduse all, need ka hukkuvad seaduse all. Jumal ees ei ole ju õigeid seaduse kuuljaid vaid seaduse täitjaid, kes mõistetakse õigeks.
Teiseks on väga oluline punkt see, mis on tegelikult kõige alus. Ma pean andma kogu oma aja Jumalale, ma pean andma Talle oma parima aja! Ma olin üks hommik palves ja ma tundsin,kuidas Jumal ütles mulle, et kui sa annad mulle oma parima aja ja oled Minu ees vaikselt, et kuulata Minu häält ja ootad Mind, siis sa toidad Mind sellega. Ja tegelikult kõik algabki sellest, kui ma ei anna aega ja ei jää vaikseks, ega otsi rahu, siis ei saa ma kuulda Jumala häält. Jumala hääl on kuuldav ainult vaikseks jäädes. Ja see ongi kogu alus.Võib-olla kui ma võtan aja ja olen hommikul palves ja saaksin südamesse minna kuhugi kellegi juurde ja öelda lihtsalt, et Jumal armastab Sind! Võib-olla Jumal ütleb palves, et palveta kellegi eest praegu,sest see võib olla määrava tähtsusega. Kui ma ei võta aega, et kuulata, siis Jumal ei saa mind kasutada. Efeslaste 5: 15 ütleb: vaadake siis hoolega, kuidas te elate, mitte nagu arutud vaid nagu targad, kasutades aega õigesti, sest päevad on kurjad. Seepärast ärge olge rumalad, vaid mõistke mis on Issanda tahtmine.
Kolmas oluline punkt on püsivus. Kui me ei ole ustavad ja püsivad asjades, milles Jumal on meid kutsunud, ei saa Jumal meid kasutada. Ja teenimise juures on minu jaoks olnud oluline olla püsiv oma iga päevastes asjades. Sest Jumal ei ole ebapüsiv. Jumal on meile öeldnud oma sõnas: „Olge rõõmsad lootuses, kannatlikud ahastuses ja püsivad palves!“ Püsivad palved kannavad vilja, püsivad olles kanname me vilja. Ilma püsivuseta ei ole võimalik vilja kanda. Kõik hakkab peale sellest, kas ma olen püsiv väikestest asjades ja kui ma suudan olla püsiv väikestes asjades, siis saab Jumal anda midagi suuremat, milles olla püsiv. See on lühidalt kokkuvõttes minu jaoks Jumala teenimine.

Jeesus Kristus on meie eestkostja!

Jeesus on meie eestkostja. Ta on igaveseks lahendanud inimese patu probleemi. Kui Jumal toob inimese patu tundmisele, puhastab Ta sellega inimest. Jeesus on eestkostja neile, kes otsivad ja igatsevad Teda. Kõigi Kristlaste ainus tugipunkt peaks olema Jeesus Kristus! Sest meie ainus eestkostja on Jeesus Kristus. Kurat on see, kes on meie süüdistaja, aga meie eestkostja on Jeesus Kristus. Kui Jeesus on meie eestkostja, ei saa lõpuks keegi meid süüdistada. Ka Kuradil puudub selleks lõpuks julgus, kui Jeesus on meie eestkostja. Oluline on aga see, et me januneks Jumala järgi,et me ainult ei kuuleks sõna, vaid rakendaks seda ka oma elus. Vastasel juhul elame me tühja ja oleme vaid sõna kuuljad mitte sõna täitjad. Me ei saa ka inimestele peale suruda Jumala sõna, see on nagu hea söögiga, sa võid inimesele seda pakkuda ja suruda peale, öeldes ise et nii hea söök on, aga kui inimene ei taha, siis sa ei saa midagi teha. Sa ei saa peale suruda. Samamoodi on Jumala Sõna kuulutamisega.Kui inimene seda kuulda ei taha, siis ei saa ka peale suruda.Jeesus ei surunud ennast peale, kui Ta kuulutas. Jeesuse juurde tulid inimesed ise, sest Ta oli oma Isaga osaduses ning inimesed kogesid Temas seda väge, mida annab Jumal! Aga iga Jumala päästetud hing, on hing, kes januneb Jumala järele, kes igatseb Temaga osadust. Kelle ainus tugipunkt on Jeesus Kristus! Iga päästetu eestkostja on Jeesus Kristus. Me ei pea mitte midagi kartma, sest meie eestkostja on Jeesus Kristus, kes on surnud meie eest!

Kas anda alla või usaldada Jumalat?

Viimasel ajal olen ma tihti pidanud enda käest küsima, kas ma annan alla või usaldan Jumalat? Praegused ajad on karmid ja lihtne oleks jääda olukordadele alla, aga kas selleks on Jumal meid kutsunud, kas selleks on Ta meid loonud? vastus on lihtne, see on ei! Jumal tahab meid kasvatada tugevamaks ja selle kasvatustöö ajal ei pea me olema masendunud ega depressioonis, vaid me võime pidada seda kasvatust rõõmuks. Me lausa ei tohi olla depressioonis. See pole Jumala laste jaoks mõeldud. Meie taevane Isa ei taha mitte kunagi seda meile, see saab tekkida ainult siis kui me vaatame olukordadele. Meie suureks eesõiguseks ja rõõmuks on aga see, et me võime vaadata Jumalale! Mis saab veel parem olla??? Eile hommikul ärgates olin ma füüsiliselt väga nõrk ja raske oli olla, sest terve öö oli mul kohutavalt halb olla. See oli jube, ma sain kõigest kaks tundi magada, tänu sellele kui ütlesin lihtsalt Taevasele Isale, aita mind, siis ma saan abi. Hommikul ärgates oli mu hääl kadunud ja palavik kõrge, aga mul oli ees kaks teenistust Trepikojaga ülistust teha. Ma hakkasin mõttes alla andma, kui äkki kerkis mu peas küsimus, Mirjam, kas sa annad tõesti alla või vaatad Jumalale? Ma ei saanud lihtsalt kuidagi enda peale loota ja see oli ju ebamugav. Siis järsku ühe hetkega ma sain rõõmuga täidetud ja vastus oli käes, ma usaldan Jumalat! Ja mu hääl tuli hetkega tagasi. Kuigi raske ja nõrk oli olla, siis Jumal lihtsalt andis üleloomuliku jõu!
Meie eludes on pidevalt olukordi, kus me võiks langeda masendusse ja mõelda, et me ei suuda seda teha, aga see ei ole koht alla andmiseks, vaid see on koht, kus Jumalat usaldada ja tuua Temale tõeline ülistus!

rahu,rõõm ja vabadus Jumalas!

Rahu,rõõm ja vabadus on need, millest me räägime ja mida me kuulutame kui me oleme kristlased. Päris tihti on aga nii, et meie sees ei ole täielikku rahu, ei ole täielikku vabadust. Me räägime sellest, aga päris tihti on nii, et oma igapäevast elu elades, ei pea kuigi suur asi olema, kui kaob juba rahu või rõõm südamest ära. Ühel hommikul osaduses olles, ma tundsin kuidas mu süda läks hetkega nii kergeks ja mu sees oli siiras rõõm, sest ma kogesin kui lähedal on Jumal ja kui suur on Tema arm ja armastus. Ma tundsin, kuidas mu südamesilmad avanesid rohkem lahti ja kuulsin, kuidas Jumal ütles mulle: "Õpi vaatama elu rohkem igavikulises väärtuses!" Selle keskel ma avastasin, et ma olen nii isekas. Ma vaatan sellele, et mul oleks turvaline,hea ja mugav olemine ja mitte kuidagi ei taha ma oma turvatundest loobuda. Ma mõtlesin, et kui palju on mu ümber neid sõpru, keda ma kohtan üsnagi tihti, aga kui vähe räägin ma neile Jeesusest.Sest kui ma mõtlen sellele, et ees on IGAVIK- kas siis igavene surm või igavene elu, siis mis vahet sellel on, et mul hetkel ei ole kõige mugavam võib-olla Jeesusest igale inimesele rääkida. Praegune elu on ju igaviku kõrval ainult hetk.Ainult oma mugavusele ja turvatundele vaadates, ei saa meid Jumal kasutada ja me võime muutuda Jumalale kasutuskõlbmatuteks. Kui me aga käime Jumala Vaimus, siis me oleme vabad ja tahame teha Jumala tahet. Tihti on nii, et meie mõtteid vallutavad muremõtted, mis teevad meid kärsituteks, siis me mõtleme nende üle ja üritame leiutada oma peas neile lahendusi,aga kui ma annan nii palju aega sellistele mõtetele,ega usalda palves neid oma Taevasele Isale, vähendan ma aega, et Jumalaga osaduses olla ja kui ma vähendan aega, et Jumalaga osaduses olla, siis ma muutun haavatavaks, sest mu ühendus muutub Jumalaga selle tulemusel nõrgaks. Ükski suhe ju ei saa toimida, kui omavahel ei suhelda ja ei usaldata üksteisele omi muresid. Kui meie ühendus aga muutub Jumalaga nõrgaks, siis meid saavadki vallutada murekoormad ja me satume ahelatesse. Kui meil on aga Taevase Isaga igapäevane kindel ja püsiv ühendus, saame me tunda vabadust ja usaldada kõiges Teda. Meie Vaim on siis vaba ja rõõmus. Kui me oleme aga Jumala Vaimus vabad, teeme me Jumala tahtmist ja me ei tahagi midagi muud teha. Ja kui sa oled vaba kõigest muust ja pühendunud ainult Jumalale, oled sa keset seda maailma üks ere täht, kellest kiirgab heledat säravat valgust ning Jumal saab sind kasutada,sinu elu õnnistada ja sinu elule vaadates naeratada ja tunda rõõmu ning jagada veel enam oma suurt ja külluslikku armastust.

Huvitavad ajad

Praegu on nii põnevad ajad, ma tunnen, et Jumal täiega räägib. Viimasel ajal olen ma täiega mõistnud, et Jumal tahab, et ma annaks Talle KÕIK oma elust. Ma ei taha mitte midagi endale jätta, sest kõik mu elu kuulub ainut Jumalale! Üks õhtu, ma istusin lihtsalt oma kodus ja mul hakkas nii häbi, et ma olen nii palju aega kulutanud, asjadele mis mind teevad tegelikult tühjaks, samas tunduvad toredad asjad. Aga ma mõistsin, et ma võin palju asju teha, täiesti häid asju, aga kui ma ei tee seda milleks Jumal mind on loonud, on mu tegevused tegelikult täiesti mõttetud ja kasutud. Jumal ei saa mind kasutada, kui ma ei tee seda milleks Ta mind ette on näinud. Nagu Piiblis on öeldud: "Kõike on sul luba teha, aga kõigest pole kasu"! Täna hommikul palves olles, ma tundsin, kuidas Jumal ütles, et võta paber ja kirjuta ja siis ma sain sellised read:
Kui oli antud aeg, siis ei osanud ma seda hinnata
Kui aeg mult võeti käest, sain aru selle väärtusest
Iga hetk on meile antud, et teha , milleks loodud me
Ükski päev ei ole vähem tähtsusetum, kui teine
Ma tean, et olen praegu siin ja Jumal minu kõrval
Ma tean, et nägemata pole Tal ükski mõte mu peas
Ta näinud kõiki mu päevi, mis kinkis armust mulleTa
Kas olen mõistnud, kui väga armastatud olen ma
Ta näeb ju kõike, mis mind ees on ootamas
Ma tean, et praegu end üle andma pean
Ta on mu juures ja võtab kinni käest,
Et viia mind teele, mis Talle armas on

( need on lihtsad read, aga minu jaoks väga olulised)

Haapsalus

17-18 Oktoober olime trepikoja ja Oleviste draamatrupiga Haapsalus. Reede vara hommikul saime kõik kokku ja läksime koos Haapsalusse. Esimesena peatusime Haapsalu Gümnaasiumis, kus tegime paar lugu vahetunnis, et kutsuda õpilasi õhtul kontserdile. Peale seda läksime Wiedemanni gümnaasiumisse vahetundi, et teha õhtuks reklaami. Õhtune kontsert toimus ka Wiedemanni gümnaasiumis. Kogu päev oli üsna väsitav, aga palved andsid pidevalt uue jõu. Enne õhtust kontserti tundus kõik ok, aga vahetult ennem selle algust tundsin ma järsku, et kuidagi kindel alus hakkas jalgade alt lagunema ja üle keha lõi järsku jube valu, ja häälepaelad hakkasid valutama, mida ma pole eales tundnud. Aga kui ma seda kõike tundsin teadsin ma kohe, et see oli Saatan ja mitte keegi muu. Siis me palvetasime veel kõige selle eest ja kuigi ma olin täiesti läbi tundsin ma rahu ja see valu hakkas vaibuma. Kontserti alguseks oli see täiesti kadunud ja tuli täielik kindlus ja julgus! Kontsert möödus super hästi ja Jumal oli kohal kuigi eestpalvele ei tulnud siis kedagi, aga me kutsusime kõiki järgmisel päeval Haapsalu Vabakogudusse, kus me tegime veel ühe kontserti. Sinna tuli meile rääkima veel Veljo Kaptein. Laupäeva õhtul tegi üks poiss ka otsuse, hakata käima koos Jumalaga ja ta oli eelmise päeva kontserti kutse peale koolist tulnud. Ta tunnistas et "tänasest päevast alates on mu elu uus". See oli niii suur rõõm ja see üritus läks seega täiega korda!!!